Külliki Levini lastelauluplaadile hoogu juurde
Kõik pruunide muumide ja kollase mardika fännid, kutsun teid üles Külliki Levini uue plaadi väljaandmist toetama.
Luksemburgi, Brüsseli ja Strasbourgi lapsed kohtusid Külliki ja tema laululastega eelmise aasta novembris laululaagris Brüsselis. “Kollane mardikas”, “Sajab arbuuse” ja paljud teised Külliki laulud võitsid meie laste südamed ja on kõlanud kontsertidel Brüsselis, Luxembourgis, Haapsalus ja Rooslepas.
Kuidas me suvel Tuksist televiisorisse sattusime
Euroopa Eesti Lastekoori ridades laulupeole pürgijatel oli Tuksis, Noarootsi vallas väga tegus ja tore laululaager, külas käis Ivar Soopan, ERR Läänemaa korrespondent ja tegi sellise loo, kus meie lauljad annavad laulupeo repertuaarikomisjonile ka järelemõtlemise ainet 🙂
Laululaagri kohta on osalejate vanemad saanud e-kirjaga tagasiside. Teistele teen varsti väikese ülevaate.
Laulupeo aeg 2014
Laulupeolistele:
Üks tähelepanelik lapsevanem avastas täna Belgia lastevanematele saadetud kirjas (väga tüüpilise) vea: juuni asemel peab olema ikka JUULI ehk XXVI üldlaulupidu toimub 4.-6. juulil 2014.
Nii on kirjas ka laulu- ja tantsupidude kodulehel. Usun, et te teadsite juba lugedes, et ma mõtlesin juulit, mitte juunit. Juuni alguses 2014 käime rahulikult tööl või koolis. Ja üldse – enne on vaja peole pääseda… aga selles ma olen absoluutselt veendunud, et esimene laager toimub 26.-28. aprillil 2013 ja see ei ole aprillinali 🙂
(peab endale sekretäri palkama)
Häid uudiseid tulevastele laulupeolistele
Rahvuskaaslaste haridusprojektide konkursilt saabus rõõmustav teade: Euroopa Eesti Lastekoori asutamislaagrit 26.-28. aprillil 2013 toetatakse 1500 euroga. Täpselt nii palju küsisin, sama summaga toetati sellest programmist ka meie juunikuu suurt laagrit.
Toetust kasutame Eesti-poolse dirigendi sõidukulu katteks ja – eeldades, et laager toimub Luxembourgis, koht selgub järgmisel nädalal – kompenseerime proportsionaalselt kaugeltnurga (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia) lauljate reisikulusid.
Ärge veel pileteid ostke, enne kui ma pole ürituse kohta välja kuulutanud.
Teisipäeval esitasin taotluse Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalile (toetas laagreid 2012 I pa 600 euroga, küsisin vist 1000, ei mäleta peast, aga seekord taotlesin sealtki 1500 ja kogemused aastast 1996 näitavad, et kui Kulkast toetus antakse, siis on see tüüpiliselt umbes 60% küsitust, juhtub ka täissumma-imesid või et üldse midagi ei saa). Lisaks lähevad taotlused teele Hasartmängumaksu Nõukogule ning juhul kui Kultuuriministeeriumis jätkub ka tuleval aastal vähemusrahvuste kultuuriprogramm, siis ka sinna. Abi muude toetusallikate kohta on rohkem kui teretulnud. Laste elukohamaades on ju ka omad vähemusrahvuste toetusprogrammid, paraku pole mul jaksu neid otsida.
Teised haridusprojektide konkursi sügisvooru tulemused on siin. Rõõm näha, et toetust on saanud kõik need eesti koolid, mille lapsed on juba meie kooris kirjas või sellega liitumisest huvitatud (Brüssel, Strasbourg, Hamburg, München… ja muidugi alustav Luksemburg). Järelikult veame eraldi ja üheskoos õiget asja 🙂
Põhjendades ühislaulmise olulisust üldiselt keele- (ja kultuuri)õppele suunatud toetusprogrammi komisjonile, märkisin, et lauldes avardub laste sõnavara, kuna laulutekstides esineb igapäevaselt harva kasutatavaid sõnu ja väljeneid, mida on vaja “tõlkida”. Autoreid ning ajastut tutvustades avanevad laste ees uued kultuuriloo peatükid. Laagri töö- ja vaba aja keel on eesti keel ning 3 päeva järjest eesti keeles omaealistega suhelda on nagu intensiivkursus. Sõprade eeskuju, teadagi, on nakatav.
Olen nii uhke, et eesti keeles laulmine on meie laste arvates popp, ilma selleta nad justkui enam ei saagi. Olen õnnelik, et meie tegevust märgatakse ning tunnustatakse.
Õpitavate laulude nimekirjadest
Kerkis küsimus, seega kordan igaks juhuks veel, et ma ei avalda tundides õpitavate nimekirju mitte kunagi enne, vaid pärast tundi, tavaliselt tunnijärgsel teisipäeval
Belgia eelkoolirühmad (I ja II) ei pea kodus mitte midagi ette valmistama, III ja IV rühma juhised on siin.
Eesti laul siin- ja sealpool Euroopas 